Dávjá jerrojuvvon
Geas sáhtán jearrat johttáhuvvon áššiin dehe čovdojuvvon áššiin?
Alimus rievttis (AR) gieđahallanvuloš áššiin sáhttá jearrat registrerendoaimmahagas, mii lea rabas árggaid d. 8.00–16.15. Registrerendoaimmahaga šleađgaboastačujuhus lea korkein.oikeus(at)oikeus.fi, fitnančujuhus Pohjoisesplanadi 3 ja telefonnummár lea 02956 40050. Media ovddasteaddjit bálvaluvvojit registrerendoaimmahaga lassin AR kommunikašuvnnas (tel. 02956 40052, 02956 40060, viestinta.kko(at)oikeus.fi).
Mot gávnnan interneahtas AR čovdosa?
Ođđaseamos ovdamearrádusat suoma- ja ruoŧagillii gávdnojit AR interneahttasiidduin. Čovdosat almmustuhttojit siidduin addinbeaivvi iđđes d. 9. Boarrásit ovdačovdosat gávdnojit Finlex-njuolggadusdiehtobáŋkkus čujuhusas www.finlex.fi. Ovdamearrádusaid lassin Finlexii beaiváduvvojit maid dieđut mieđihuvvon váidalanlobiin ja eará čovdosiin go ovdamearrádusain.
Man duopmostuolu čovdosis sáhttá ohcat váidalanlobi dehe sáhttá váidalit?
Alimus rievttis sáhttá ohcat váidalanlobi váldoáššis áššiin, mat leat vuohččan čovdojuvvon diggerievttis ja dan maŋŋel hoavvarievttis. Juos alimus riekti mieđiha váidalanlobi, ášši gieđahallojuvvo alimus rievttis váidalanáššin. Muhtin dáhpáhusain alimus riektái sáhttá váidalit dáhkádusrievtti ja márkanrievtti čovdosiin sihke dain diggerievtti čovdosiin, maid diggeriekti lea dahkan go lea doaibman eananriektin.
Diggerievtti mearrádusas sáhttá ohcat nuppástusa njuolga alimus rievttis, juos gažaldagas lea prejudikáhta- dehege ovdamearráduslundosaš ášši. Ovdamearrádusváidalusa dahkama eaktun lea goitge dat, ahte vuostebealli leat addán áššái iežas miehtama. Váidalanášši gieđahallama eaktun alimus rievttis gáibida dallege dan, ahte vuohččan alimus riekti mieđiha áššis váidalanlobi.
Dat, leago áššis nuppástusohcanvejolašvuohta, boahtá ovdan vuolit rievtti čovdosis dehe dasa laktojuvvon váidalančujuhusas.
Man guhká ášši gieđahallan bistá?
Váidalanlohpeášši gieđahallama bistin lea gaskamearálaččat njealjis guđa mánnui. Juos lohpi mieđihuvvo, doalvu lohpeášši ja ieš váidalanášši gieđahallan oktiibuot gaskamearálaččat 16–18 mánu.
Sáhtángo bivdit vuoigatvuođalaš neavvuma AR:s?
Daningo duopmostuollu galgá leat bealeheapme, de dat ii sáhte addit vuoigatvuođalaš neavvuma riektegeavvamiid oassebeliide dehe earáge beliide. Vuoigatvuođalaš áššiin sáhttá ovdamearkka dihte sihtat veahki riekteveahkkedoaimmahagas dehe ášševuoddjis.
Sáhtángo dahkat váidalanlohpeohcamuša ja váidalusa ieš, vai dárbbahuvvogo láhkaolbmo veahkki?
Lea ávžžuhahtti atnit vuoigatvuođalaš áššedovdi veahki gažaldatvuloš áššegirjjiid dahkamii. Riektegeavvanveahkki galgá deavdit dihto gelbbolašvuođa eavttuid (gč. OK 15:2 §, finlex.fi).
Sáhtángo dahkat duomu burginohcamuša dehe eahpiduvvon duopmomeattáhusguoddalusa ieš?
Dat ii leat vejolaš. Jagi 2013 álggus bođii vuoibmái áššeolmmošbággu, man mielde gv. áššiin galgá geavahit áššeolbmo.
Sáhttágo váidaleami mearreáigi guhkiduvvot?
Nuppástusohcanáigi lea váidalanlohpeáššiin 60 beaivvi ja hoavvarievtti vuosttaš dássin čoavdán áššiin 30 beaivvi hoavvarievtti čovdosa addimis. Váidaleapmái várrejuvvon mearreáigi ii sáhte guhkiduvvot.
Juos váidaleaddji ii leat sáhttán lágalaš áru dehe eará danveardásaš siva dihte ohcat nuppástusa mearreáiggis, alimus riekti sáhttá maŋálgihtii sierra ohcamuša vuođul máhcahit mearreáiggi váidalusa dahkamii. Massojuvvon mearreáiggi máhcaheami ohcamuš galgá doaimmahuvvot alimus riektái 30 beaivvi siste áru nohkamis ja maŋemusat jagi siste mearreáiggi nohkamis. Juos massojuvvon mearreáiggi máhcaheami ohcamuš dohkkehuvvo, alimus riekti addá ođđa mearrebeaivvi, man rádjái váidalanlohpeohcamuš dehe váidalus galgá guđđojuvvot hoavvariektái.
Sáhtángo dievasmahttit iežan ášši áššegirjjiid ođđa materiálain?
Ođđa materiála sáhttá váldojuvvot vuhtii dušše, juos gažaldatvuloš materiálii ii leat sáhttán doarjaluvvot diggerievttis dehe hoavvarievttis dehe juos lea leamaš dohkálaš ágga, man dihte materiálii ii leat sáhttán doarjaluvvot ovdal. Ášši mearrideaddji čoakkádus árvvoštallá dáhpáhusguovdasaččat dan, sáhttágo ođđa materiála váldojuvvot vuhtii.
Sáhtángo boahtit persovnnalaččat deaivat čoakkádusa lahtu dehe ášševálmmaštalli?
Alimus riekti váldá vuostá riektegeavvanmateriála čálalažžan ja meannudeapmi lea váldoáššin čálalaš. Persovnnalaš deaivvademiide ii leat vejolašvuohta.
Mearrahuvvago čoavddusčoakkádus ášši sierrasárgosiid vuođul?
Áššái mearriduvvo ášševálmmastalli bargodili ja áššis dárbbašlaš sierramáhtu vuođul. Ášševálmmastalli válmmastallá ášši ja ovdanbuktá dan juhkosii dehege alimus rievtti čoakkádussii, mii čoavdá ášši. Čoavddusčoakkádusat eai leat bissovaččat, eaige dat ráhkaduvvo áššeguovdasaččat muhto bargolisttu vuođul, mii ráhkaduvvo mánnosaččat. Áššiid juohkimis ja čoakkádusaid ráhkadeamis leat mearrádusat suoma- ja ruoŧagillii AR bargoortnegis (Finlex.fi).
Maid mu ášši gieđahallan máksá?
Oahpásnuva riektegeavvanmávssuide siiddus Mávssut.
Sáhttágo Eurohpa olmmošriekteduopmostuollu veahkehit mu?
Eurohpa olmmošriekteduopmostullui (EIT (echr.coe.int)) sáhttá váidalit, juos oaivvilda, ahte Eurohpa olmmošriektesoahpamušas meroštallojuvvon iežas rievttit leat rihkkojuvvon. Váidalus galgá dahkkojuvvot njealji mánu siste das, go alimus riekti lea addán iežas čovdosa.
Linkit